EESTI MAADLUS 2025

Eesti Maadlusliidu arengukava aastateks 2022-2025

 

MISSIOON

 

Meie missiooniks on arendada Eesti maadlust, mis:

 

  • on enam kui sajandi jooksul loonud võimalusi kasvada targemaks ja tugevamaks
  • hoiab Eestile omast tahet ja visadust olümpiaspordi tipus
  • pakub kaasahaaravaid vaatemänge, emotsioone ja kaasaelamist
  • õpetab hakkama saama raskuste ja erinevate proovikividega
  • ulatub turvalise kontaktspordina kõikide huvilisteni
  • ühendab erinevaid kogukondi ja muudab Eesti paremini lõimunuks
  • annab väärika panuse Eesti kultuuri ja spordi kestmisesse

 

VISIOON

 

Ühendades traditsioonid ja uuenduslikkuse, aitame Eesti inimestel olla tugev vaimult ja kehalt.

 

Töötame selle nimel, et maadlusega seotud võimalusi ja potentsiaali paremini teadvustataks – see aitab jõuda tulemusteni erinevatel tasanditel ja valdkondades. 

 

Peame tähtsaks, et maadlusel oleks Eesti spordis nähtav ja oluline roll – alates tippspordist ja sellele eelnevast noortetöö valdkonnast kuni kodulähedase liikumise ning harrastusspordi, multispordi arendamise ja laiemalt liikumiskasvatusega seotud tegevustes.

 

Loome nii treenerite koolitusprogrammides kui avaliku kuvandi loomes maadlusele sügavama kasvatusfilosoofia tähenduse. Läbimõeldud tegevuste abil aitab see treeneritel viia uuele tasemele (noo)sportlaste vaimse ettevalmistuse, samuti anda lapsevanematele teadmine, et maadlussport annab nii poistele kui ka tüdrukutele mitmekülgse füüsilise ja vaimse ettevalmistuse terveks eluks.

STRATEEGILISED EESMÄRGID 2022-2025

  • Eesti maadlus on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalikonkurentsis.
  • Maadlustreeningud ja sellega seotud mõtteviis pakuvad mitmekülgseid võimalusi oma keha ja vaimu treenimiseks. 
  • Eesti maadlustreenerid ja kohtunikud on oma ala professionaalid, kelle töö on väärtustatud viisil, mis hoiab ja suurendab huvi ennast spordis teostada. 
  • Eesti maadluse saavutused ja sõnumid on spordimaastikul nähtavad ja ala kandepind kasvab nii laste kui ka täiskasvanute seas.
  • Eesti maadluse arengut toetavad hästi juhitud ja professionaalselt tegutsevad organisatsioonid ning alaliit. 

STRATEEGILINE AMBITSIOON JA OLULISEMAD MÕÕDIKUD AASTAKS 2025 

 

STRATEEGILINE EESMÄRK TULEMUST NÄITAV MÕÕDIK
  • Eesti maadlus on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalikonkurentsis.
Sportlikud tulemused tiitlivõistlustel:

  • 2024. aasta Pariisi OM-il osaleb vähemalt kolm Eesti maadlejat
  • 2024. aasta Pariisi OM-i medal
  • Eesti maadlus toob igal aastal tiitlivõistlustelt vähemalt ühe medali 
  • U23 ja täiskasvanute koondiste suurus MM-il ja EM-il on kas 6 või enam sportlast (kõik alad kokku)
  • Maadlustreeningud ja sellega seotud mõtteviis pakuvad mitmekülgseid võimalusi oma keha ja vaimu treenimiseks.
Noorte harrastajate arv (sihttase 2025: 2500 noort harrastajat*) 

* allikas: Spordiregister

Talentide arendamise mõõdikud:

  • noorsportlaste jõudmine täiskasvanute koondisesse 
  • alaliidu stipendiaatide arv
  • talendilaagrite ja noortekoondiste laagripäevade arv aastas
  • tugiteenuste kättesaadavus
  • Eesti maadlustreenerid ja kohtunikud on oma ala professionaalid, kelle töö on väärtustatud viisil, mis hoiab ja suurendab huvi ennast spordis teostada.
Treenerite arendamise mõõdikud:

  • treenerite rahulolu koolituste jt arendustegevustega, 
  • treenerite fookusgrupi tagasiside
  • maadlustreenerite arvu trend* vähemalt V kategooriaga treenerite osakaal*
  • alaliidu treeneristipendiumi saajate arv (sihttase 2025: 8 stipendiumit)

* allikas: Spordiregister

Kohtunike arendamise mõõdikud:

  • kohtunike rahulolu 
  • kohtunike  arvu trend
  • rahvusvahelise kategooriaga kohtunike arv  (sihttase 2025: 15)
  • vähemalt üks OM tasemel kohtunik
  • Eesti maadluse saavutused ja sõnumid on spordimaastikul nähtavad ja ala kandepind kasvab nii laste kui ka täiskasvanute seas.
Kuvandi mõõdikud:

  • PR-strateegia tulemusmõõdikute täitmine
  • maadlusharrastajate arvu trend*
  • toetajate tagasiside ja panustamise statistika

* allikas: Spordiregister

 

VÕTMETEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

 

1 TIPPSPORDI ARENDAMINE

 

Sportlikud eesmärgid tiitlivõistlusteks:

  • 2024. aasta Pariisi OM-il osaleb vähemalt kolm Eesti maadlejat
  • 2024. aasta Pariisi OM-i medal
  • Eesti maadlus toob igal aastal tiitlivõistlustelt vähemalt ühe medali 
  • U23 ja täiskasvanute koondiste suurus MM-il ja EM-il on kas 6 või enam sportlast (kõik alad kokku)

 

Võtmetegevused Soovitud tulemused
1.1 Sportlik ettevalmistus tiitlivõistlustel osalemiseks Toimuvad erinevate vanuserühmade koondiste regulaarsed treeningkogunemised (treeninglaagrid nii Eestis kui ka välismaal). Toimub regulaarne koostöö Team Estonia tasemel.
1.2 Tugitegevuste korraldus võistluste ajal Koondistele on alaliidu poolt võrreldes 2021. aastaga lisaks võistlustel tagatud:

  • delegatsiooni juht
  • vähemalt 2 treenerit
  • massöör ja/või füsioterapeut
  • ühtsed vormid ja varustus
  • meediasuhtluse nõustamine
1.3 Tugitegevuste korraldus treeningperioodil Pidevad teenused (vastavalt peatreeneri suunistele ja/või vajaduspõhiselt):

  • treeningbaas ja inventar
  • spordipsühholoog (individuaalselt või grupina)
  • üldfüüsilise ettevalmistuse treener
  • otsekontakt spordiarstiga
  • karjääriplaneerimine ja arenguvestlused
  • Team Estonia teenuste kasutamisega seotud nõustamine
1.4 Edulugude ja õppetundide viimine noorte maadlejate, spordiala arendajate jt huvilisteni Koostöös tiitlivõistlustel medali võitnud sportlastega toimuvad erinevas formaadis üritused (kohtumised, ühistreeningud, talendilaagrid jm).

 

2 TREENING- JA NOORTETÖÖ

 

Mõõdikud:

Noorte harrastajate arv sihttase 2025: 2500 noort harrastajat

 

Talentide arendamine

  • noorsportlaste jõudmine täiskasvanute koondisesse 
  • alaliidu stipendiaatide arv
  • talendilaagrite ja noortekoondiste laagripäevade arv aastas
  • tugiteenuste kättesaadavus

 

Võtmetegevused Soovitud tulemused
2.1 Treeningmetoodika arendamine, sh multispordi võimaluste avamine ja tugiteenuste arendamine, nt toitumisnõustamine, õpetamise võimalused, tervikliku sportlaskarjääri kujundamine (koostöö sporditeadlaste ja ülikoolidega harjutuste videopanga loomisel) Alaliidu veebis on täienev valik treeninguid toetavaid videomaterjale (erinevatele tasemetele, sh liikumisõpetuse õpetajatele). Klubide koostöö ühistreeningute kavandamisel ja soovituste jagamisel.
2.2 Maadluse kandepinna laiendamise võimaluste kaardistamine Olemas on ülevaade tänasest olukorrast ja klubide lähiaja prioriteetidest (sh statsionaarse maadlusmatiga kaetud treeningsaalide ülevaade).
2.3 Maadlusega seotud väärtuste sõnastamine koostöövõimalusteks lasteaedade ja koolidega Kaardistuse tulemusel viiakse fookuses olevatesse piirkondadesse / haridusasutustesse teadmine koostöövõimalustest ja plaanidest. Tekib ülevaade olemasolevast inventarist lasteaedades ja koolides. 
2.4 Noortetreenerite kokkutoomine ja treeningfilosoofia sõnastamine Algatatud on kovisiooni gruppide tegevus ja toimuvad regulaarsed kohtumised.
2.5 Talendiprogrammi väljatöötamine ja käivitamine Talendilaagrite raames toimub 15+ vanuses sportlaste mitmekülgse arengu toetamine, sh:

  • vaimsete oskuste arendamine, 
  • eluoskuste õpe, 
  • toitumisnõustamine
  • vigastuste ennetamine
  • mentorlus ja kogemuste vahetamine tippudega
  • tulevikuvestluste jt erinevate nõustamisvõimaluste tutvustamine ja teadlikkuse suurendamine

Koostöös partneritega (ASG, SKA, Tartu jt) on läbi arutatud programmi eesmärgid ja peamised tegevused, toimuvad ühistreeningud.

2.6 Vabamaadluse rühma loomine ASG-s ASG programmis on vabamaadluse rühma tegevus.
2.7 Lukumaadluse harrastamise toetamine Toimuvad regulaarsed kohtumised alaliidu juhatusega aastaplaanide arutamiseks ja koostöövõimaluste täpsustamiseks.
2.8 Rannamaadluse harrastamise toetamine Algatatakse rannamaadluse seeriavõistlus ning tehakse koostööd maadluse populariseerimisel. 

 

3 TREENERITE JA KOHTUNIKE ARENDAMINE

 

Mõõdikud:

Treenerite valdkonna mõõdikud:

  • treenerite rahulolu koolituste jt arendustegevustega, 
  • treenerite fookusgrupi tagasiside
  • maadlustreenerite arvu trend* vähemalt V kategooriaga treenerite osakaal
  • alaliidu treeneristipendiumi saajate arv (sihttase 2025: 8 stipendiumit)

 

Kohtunike valdkonna  mõõdikud:

  • kohtunike rahulolu 
  • kohtunike  arvu trend
  • rahvusvahelise kategooriaga kohtunike arv  (sihttase 2025: 15)
  • vähemalt üks OM tasemel kohtunik

Võtmetegevused Soovitud tulemused
3.1 Treeneritele suunatud koolituskalendri  ja -võimaluste arendamine, ühiskoolituste korraldamine Toimib regulaarne koolituskalender, kus kasutatakse võimalikult mitmekülgselt ülikoolide jt partnerite võimekust (sh teiste kontaktaladega seotud koolitajad). 
3.2 Kohtunikele suunatud koolituskalendri ja -võimaluste arendamine Toimib regulaarne koolituskalender, mis sisaldab koolitusi, erinevaid arendustegevusi ja ühisüritusi (sh rahvusvaheliste võistluste ühiskülastused jmt). Iga klubi on suuteline panema välja vähemalt ühe kohtuniku. 
3.3 Reeglite briifide korraldus tiitlivõistlustel osalevatele sportlastele Vähemalt kord aastas antakse sportlastele ülevaade reeglimuudatustest ja uuendustest. 
3.4 Käitumisjuhiste koostamine ja tutvustamine välisriikides laagrites või võistlustel osalevate delegatsioonide sportlastele, juhtidele jt liikmetele Välja on töötatud juhised ja briifid ning toimub nende regulaarne uuendamine.
3.5 Noorte treenerite stipendiumiprogrammi väljatöötamine Maadlusele keskenduvad noored treenerid saavad võimaluse kandideerida alaliidu stipendiumitele.
3.6 ASG õpingute sidumine treenerikoolituse algteadmistega Treeneri eeldustega noortele antakse võimalus valmistuda III taseme eksamiks.
3.7 Väliskoolitajate kaasamine Alaliidu eestvedamisel toimub kindla sagedusega maadlust käsitlev koolitus, mille viib läbi väliskülaline.
3.8 Tegevmaadlejate suunamine treenerikoolitusse Treenerieeldustega tegevsportlastele pakutakse tuge ja nõu koolitustel osalemiseks.

 

4 MAADLUSE KANDEPIND JA NÄHTAVUS

 

Mõõdikud:

  • PR-strateegia tulemusmõõdikute täitmine
  • maadlusharrastajate arvu trend
  • toetajate tagasiside ja panustamise statistika

 

Võtmetegevused Soovitud tulemused
4.1 PR-strateegia elluviimine Alaliidu ja klubide koostöös on koostatud PR-strateegia tegevuskava ja toimub selle elluviimine.
4.2 Klubide turundusvajaduste kaardistamine, kohapealsete tegevuste nõustamine, kohalike kanalite kasutamise võimekuse tõstmine ja sotsiaalmeedia koolituste korraldamine Klubidele on kättesaadav kompaktne ja lihtsalt käsitletav turundustegevuste tööriistakast (sh kohaliku meedia võimalused, maadluse tippude kaasamine ala populariseerimisel jm). Maadluse edendajad kasutavad oma turundus- ja kommunikatsiooniressurssi võimalikult efektiivselt.
4.3 KOV koostöövalmiduse  kaardistamine, regionaalsete partnerite võrgustiku käivitamine ja toetajate tunnustamine Olemas on ülevaade nendest kohaliku tasandi partneritest, kes on valmis senisest rohkem maadlusega seotud algatustega arvestama ja panustama.
4.4 Võtmesündmuste ja ala laiema nähtavuse tõstmine: Palusalu memoriaal (UWW turniir), Tallinn Open noorteturniir; maadlust tutvustavate ürituste korraldamine Maadluse traditsioone edasi kandvate suursündmuste elluviimist toetavad läbimõeldud meediaplaanid ning ala populaarsust aitavad tõsta proaktiivsed ettevõtmised (sh regionaalsed).
4.5 Maadluse olemuse ja reeglite tutvustamine ja vahendamine võimalikult laiale sihtrühmale Alaliidu omakanalites on lihtsalt leitavad põhiteadmised ja info spordiala reeglite ja olemuse kohta (nt animatsioonina vmt). 
4.6 Spordiennustusega seotud reeglistiku ja ohtude kaardistamine Maandatud on spordiennustusega seotud manipuleerimise jmt riskid. 

 

5 MAADLUST EDENDAVATE ORGANISATSIOONIDE VÕIMEKUS

 

Võtmetegevused Soovitud tulemused
5.1 Klubide ootuste kaardistamine Alaliidul on ülevaade peamistest klubide arengut toetavatest ja pidurdavatest teguritest.
5.2 Organisatsioonide professionaalset toimist toetavate koolitus- ja arendustegevuste elluviimine.  Toimuvad klubide organisatsiooni arengut toetavad koolitused (sh projektide kirjutamine ja taotluste koostamine).
5.3 Maadlusliidu ja klubide vahelise koostöö arendamine Toimuvad iga-aastased ühisüritused klubidele, alaliidule ja aktiivsematele vabatahtlikele.
5.4 Lapsevanemate koolitamine Treenerite kaudu toimuvad koolitused lapsevanematele, kus käsitletakse viise laste ja noorte toetamiseks.
5.5 Lapsevanematega seotud suhtlemise parimate praktikate jagamine Klubidele on loodud võimalus vahetada kogemusi ja nõuandeid. Toimuvad vajaduspõhised ühiskoolitused erinevate koordinatsiooni toetavate veebikeskkondade kasutamiseks (nt Google, sotsiaalmeedia kanalid jm). Suureneb organisatsioonide võimekus inimesi kaasata, kasvab maadlusega seotud sündmuste kvaliteet ja arv. 
5.6 Vabatahtlike kaasamisega seotud parimate praktikate jagamine
5.7 Täiskasvanutele treeningute pakkumine (nt ÜKE vmt) Lapsevanematele jt on loodud võimalus regulaarselt klubidega kokku puutuda ja osaleda erinevatel laiemale sihtrühmale sobivatel treeningutel.
5.8 Veteranide kaasamine Spordiala veteranidele on loodud võimalused maadluse arengusse panustada (nii treeningsaalis kui ka väljaspool). 
5.9 Tiitlivõistluste Eestisse toomine (2022-2025 vähemalt ühe rahvusvahelise tiitlivõistluse toimumine Eestis) Perioodil 2022-2025 toimub Eestis vähemalt üks rahvusvaheline tiitlivõistlus: 

  • 2023 U17 ja kadettide EM 
  • või MM 
  • või 2024 EM
5.10 Koostöö Põhjamaade võrgustikus, sh Põhjamaade meistrivõistlused (noored + täiskasvanud) Panustamine ja koostöö Põhjamaade tasandil toetab kogemuste ja kontaktide vahetamist, korraldustööd (sh laagrid ja tiitlivõistluste ettevalmistus), seisukohtade kujundamist UWW otsustusprotsessides, samuti sportlike võimaluste avardamist rahvusvahelisse konkurentsi sisenemisel.
5.11 Alaliidu igapäevase võimekuse arendamine ja toetamine Maadluse arengut toetab professionaalne alaliit, toimib ladus suhtlus ja koostöö klubidega, organisatsiooni finantsolukord on jätkusuutlik ja läbipaistev. 

 

Arengukava elluviimine 

 

Arengukava “Eesti maadlus 2025” koostatud alaliidu juhatuse eestvedamisel hooajal 2021/2022. Strateegia on kinnitatud Eesti Maadlusliidu juhatuse poolt 18. aprillil 2022.

 

Vähemalt kord aastas teeb Eesti Maadlusliidu juhatus ülevaate arengukava elluviimise kohta ning lisab vajadusel täpsustused või täiendused. Arengukava on erinevate töö- ja finantsplaanide koostamise lähtekohaks.

 

Arengukava elluviimist toetab mitmeaastane tegevuskava, kus määratletakse tegevuste elluviimisega seotud detailsemad ootused, vastutajad, koostööpartnerid, ressursid ja ajakava. 

 

Uudised

Vaata kõiki uudiseid