09.08.2018 Kristjan Palusalu Berliini Olümpiamängude kaks kulda

Täna, 09. augustil 82 aastat tagasi võitis Kristjan Palusalu 1936, Berliini Olümpiamängudel kuld medali kreeka-rooma maadluses, saavutades rekordi, mida pole suutnud korrata ükski teine raskekaalumaadleja maadlusajaloos. Kahekordne Olümpiavõitja raskekaalus, vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses. 

Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu ja Ago Neo välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta meestel paar matši vabamaadluses teha ja siis loobuda, et Kreeka-Rooma stiilis paremini esineda. Kumbki mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit.

Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh.

Teises ringis seljatas Palusalu Robert Herlandi (Prantsusmaa; 6.45) ja tõusis liidriks. Üks miinus oli Åkerlindhil, kes 2:1 võitis Nyströmi, ja Werner Bürkil (Šveits). Georg Gehring seljatas Mehmet Çobani (Türgi) 3 minutiga.

Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0, kuigi õiglasem tulemus olnuks 2:1. Åkerlindh sai seljavõidu, Nyström oli vaba.

Neljandas ringis seljatas Palusalu Bürki (6.15). Åkerlindh sai Klapuchilt vaieldava seljakaotuse, Rootsi protesti ei rahuldatud ja Åkerlindh loobus protesti märgiks. Nyström seljatas Herlandi.

Esikohakohtumises võitis Palusalu Nyströmi 3:0. Partermaadluses tegi ta mitu võtet ja sai vastase peaaegu selili, püstimaadlus möödus täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi.

I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki.

Üks päev puhkust ja seejärel algas Kreeka-Rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. Seitse riiki olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (seitse meest), Eestist oli aga kuus võistlejat (sulgkaallane puudus).

Raskekaalus oli 12 meest, neist vabamaadlusturniiril olid lisaks Palusalule osalenud Klapuch, Çoban ja Nyström. Puhanud mees oli aga Kurt Hornfischer, juba 17-aastaselt Moskva spartakiaadi võitnu, 1931. aasta töölisolümpiamängude võitja, kolmekordne Euroopa meister. Keegi polnud teda võitnud.

Esimeses ringis jäi Çoban alla Aleardo Donatile (Itaalia; 1:2). Teised favoriidid võitsid seljaga, kõige rohkem kulus aega (8.49) Palusalul Eduard Schölli (Austria) võitmiseks, kes oli “aukartustäratavalt suur, kuid ülemääraselt lihav”. John Nyman (Rootsi) seljatas Zoltán Kondorossy (Rumeenia).

Teises ringis Nyman ja Palusalu vahetasid: esimene seljatas Schölli, teine Kondorossy (10.46). Nemad kahekesi jätkasid ainsatena puhaste paberitega. Hornfischer ei saanud Klapuchit selili (3:0). Ühe miinusega oli ka Nyström, kes võitis Donati.

Kolmandas ringis läksid liidrid Palusalu ja Nyman vastamisi. Rootslasel polnud küll tiitleid, ent oli silmanähtavalt tugev ja osav. Algpüstimaadlus tunnistati viigiliseks, kuid parteris sai Palusalu vastase poolnelsonisse. Rootslane punnis vastu ega läinud selili. Alles päris matši lõpul lendas rootslane õlgadele, kuid ühe õlaga väljapoole matti. Siiski oli tulemus 3:0 eestlase kasuks. See oli tähtis võit, sest rohkem Nyman ei kaotanudki. Hornfischer ei saanud selili ka Alberts Zvejnieksi (3:0). Klapuch aga hilines Donati vastu matile ja itaallasele loeti seljavõit, tšehh langes välja. Çoban võitis 2:1 Nyströmi. Palusalu 1, Hornfischer 2, Çoban ja Nyman 3, Donati ja Nyström 4 punkti.

Pärast matši piirasid Saksa ajakirjanikud Palusalu ümber ja tahtsid pildistada. Kuna Palusalu oli higine, ei tahtnud ta minna, kuid treeneri Nikolai Kursmani soovitusel siiski läks. Teda pildistati oma veerand tundi, aga ilm oli külm ja järgmisel päeval tal küünarnukid valutasid, mistõttu ta pidi neid matšide vaheajal soojendama.

Neljandas ringis keeras Hornfischer minutiga selili Donati ja Nyman Nyströmi (15.47). Ainult Palusalu pidi Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu.

Palusalul oli seljataga 9 matši ja 113 minutit maadlust, Hornfischeril 4 matši ja 44 minutit. Deutschlandhalle oli puupüsti täis. Auloožis istus Adolf Hitler isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre.

Hornfischer uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.)

Palusalu kümnes matš oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis – ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi matši lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule.

I koht Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati.

Meeskondlikult võitis Rootsi 20 punktiga; 2. koht Soome (11 punkti); 3. Ungari (10 punkti); 4. Eesti (10 punkti); 5. Saksamaa (10 punkti); 6. USA (9 punkti); 7. Türgi (4 punkti); 8. Tšehhoslovakkia (4 punkti); 9. Prantsusmaa (3 punkti); 10. Läti (2 punkti); 11. Kanada (1 punkt). Ungari võitis 3, Eesti 2, Saksamaa 0 kuldmedalit.

Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes on samadel olümpiamängudel võitnud raskekaalus nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse.

Olümplaste tagasitulek (rongiga Valga kaudu) kujunes triumfisõiduks läbi Eesti. Tallinnas Balti jaamas ja austamistseremoonial Kadrioru staadionil tunglesid tohutud rahvamassid.