1. MISSIOON
Eesti Maadlusliit (lühendatult EML) missiooniks on aidata kaasa Eesti maadluse rahvusvahelise edu saavutamisele, kandepinna laienemisele ning maadluse kui kasvatusfilosoofiale võimaluste loomisele ja teadvustamisele.

VISOON
EML on ühendus, kes aktiivselt osaleb Eesti spordielu arendamisel, spordipoliitika kujundamisel ning teeb selleks koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, Eesti Olümpiakomitee, ülikoolide ning riigi-, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega, et anda oma liikmes klubidele maksimaalne tugi ala arendamisel ja püstitatud sportlike eesmärkide saavutamisel.

2. VÄÄRTUSED
– Pikaajaline traditsioon
– Suur harrastajate hulk
– Kogenud treenerid
– Andekas järelkasv
– Geograafiliselt lai kandepind
– Rahvusvaheline edu ja kogemus
– Avalikkuse tunnustus ja toetus
– Maadluse kui spordi ja kasvatusfilosoofia positiivne kuvand

3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS

ÜLDISELOOMUSTUS
– Maadlust harrastab Eesti Spordiregistri andmetel Eestis ligi 2500 maadluse harrastajat 48 spordiklubis ja 20 spordikoolis.
– Eesti Maadlusliit on üleriigiline katuseorganisatsioon, kellel on 2020.a. seisuga 50 liikmeklubi ja stiililiitu.
– Eesti Maadlusliit on koos Eesti Kutsekoja ja ülikoolidega koolitanud ligi 100 maadlus treenerit, kellest kehtivat maadlus treeneri taset omab 2020.a. 84 treenerit.
– 2016.a. alustati maadlus festival Estonian Wrestling Festival korraldust, kus koostöös MTÜ Tallinn Openi ja Eesti Spordiselts Kaleviga korraldatakse iga aastase üritusena kaks rahvusvahelist maadlusturniiri ja turniiridele individuaalselt vanuseklassidele laager, festivali pikkus on 15 päeva, kus kõik päevad on täidetud maadlusega.
– EML juhatuses on 7 liiget, viimased uue juhatuse valimised olid 2016. a. 15. detsember. EML Juhatus juhindub põhitegevuse põhikirjalistest eesmärkidest. Peamisteks tegevusteks , mida finantseeriti EML eelarvest oli: Eesti meistrivõistluste korraldamine, Estonian Wrestling Festivali korraldamine, festivali osana korraldatakse kaks rahvusvahelist turniiri, Tallinn Open, mis on suunatud noortele ja Kristjan Palusalu memoriaal, mis on suunatud juunioritele ja täiskasvanutele, rahvusvaheliste võistluste ja treeninglaagrite ning kohtunike koolituste korraldamine, rahvuskoondisele vajaliku sportliku ettevalmistuse tagamine koondise liikmetele, tiitlivõistlustest osavõtu kindlustamine, treenerite ja kohtunike- sekretariaadi täiendõpe ja koolituste korraldamine. Eesti Maadlusliidu juhatuse otsuseid viib ellu palgaline Eesti Maadlusliidu peasekretär ja Eesti Maadlusliidu projektijuht, kes ei ole juhatuse liikmed. Samuti ei ole juhatuse liikmed peatreenerid, treenerite nõukogu esimees ja kohtunike kogu esimees.
– Jätkub koostöö Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ja kohalike omavalitsustega.
– Jätkub koostöö rahvusvahelise maadlusliidu United World Wrestling’u juhtorganitega.

SUURIMAD SAAVUTUSED
Eesti maadlus on üks edukamaid olümpiamängude kavva kuuluvatest spordialadest Eestis. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt saavutati 2017.a. üks medal täiskasvanute tiitlivõistlustel, kreeka-rooma maadluses täiskasvanute vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal ja noorteklasside tiitlivõistlustel kolm medalit, õpilaste Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal naistemaadluses, kadettide Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal naistemaadluses ja juunioride Euroopa meistrivõistlustel pronks medal kreeka-rooma maadluses.
2018.a. saavutati täiskasvanute tiitlivõistlustel üks hõbemedal kreeka-rooma maadluse Euroopa meistrivõistlustel ja noorte vanuseklasside tiitlivõistlustel neli medalit, õpilaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel üks pronksmedal naistemaadluses ja kadettide vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel üks pronksmedali kreeka-rooma maadluses ja kaks pronksmedalit naistemaadluses.
2019.a. saavutati täiskasvanute vanuseklassi tiitlivõistlustel kaks medalit, maailmameistrivõistlustel üks pronks kreeka-rooma maadluses ja üks pronksmedal naistemaadluses. Noorte vanuseklasside tiitlivõistlustel saavutati kolm medalit, kadettide vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel üks pronksmedal ja maailmameistrivõistlustel üks pronks medal kreeka-rooma maadluses, juunioride vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel üks pronksmedal vabamaadluses.
2020. aastal kvalifitseerus suve Olümpiamängudele maadlema üks naistemaadluse ja üks kreeka-rooma maadluse maadleja.
2017.a. jätkusid traditsiooniiste maadlus turniiride läbiviimised : Tallinn Open – Kristjan Palusalu noorte maadlusturniir, Kristjan Palusalu memoriaal, Kudkaru Open, Baltikarikas, Alutaguse mõmmi, Tapa maadluspäev, Georg Hackenschmidt’i mälestusvõistlused. Nendest turniiridest võtsid osa 26 riigi sportlased.
Jätkub alaliidu töö, et kaasata teisi riike rohkem osalema meie klubide ja alaliidu poolt korraldatavates rahvusvahelistes turniirides.
2019.a. viis Eesti Maadlusliit koostöös rahvusvahelise alaliidu United World Wrestling’uga läbi juunioride maailmameistrivõistlused Tallinnas, kus osales 666 maadlejat 59-st riigist.
Eesti Maadlusliidu kohtunike kogu on ette valmistanud mitmeid rahvusvahelise ja riikliku kategooriaga maadlus kohtunikke, nendest ühel on rahvusvaheline esimene kategooria, kolmel teine kategooria ja seitsmel kolmanda kategooria kohtunikku tase.
See kohtunike arv võimaldab meie Eestis toimuvaid võistlusi tasemel läbi viia.

4. STRATEEGILISED ARENGU valdkonnad on:

4.1. Tippsport
Erinevate vanuseastme koondiste ettevalmistamine tiitlivõistlusteks OM, MM, EM, PM.
Kadettide vanuseklassi koondis – 10 – 20 in.
Juuniorite vanuseklassi koondis- 10 – 20 in.
Täiskasvanute koondis – 3 – 10 in.

4.2. Kandepind
– Maadluse õpetamine koolides ja lasteaedades
– Noortesport
– Üliõpilasport
– Klubisport
– Veteranide sport
– Puuetega inimeste sport
– Kevadine projekt Estonian Wrestling Festival

4.3. Harrastussport
– Maadlus kui kasvatusfilosoofia propageerimine
– Maadlussaalide kodulähedane võrgustik
– Maadlus kui taskukohane spordiala

4.4. Treenerite koolitus
– Kaasaegsate treeningmetoodikate väljatöötamine ja viimine igapäevasse treeningprotsessi
– Rahvusvahelise kogemuse talletamine ja tutvustamine koostööd laagrites välismaiste treeneritega

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

5.1. Tippsport
Eesmärk
– Saavutada igal aastal Euroopa ja maailmameistrivõistlustel vähemalt esikuuiku koht
– Tippsportlaste mitme aastase ettevalmistuse üldmudeli väljatöötamine 2020-2024 OM.
– Alale peasponsori ja sponsorite leidmine juhatuse liikmete kaasabil
Edu strateegia
– Treenerite koolitamine III, IV, V,VI, VII tase
– Treenerite motiveerimine
– Tippmaadluse mitme aastase ettevalmistusmudeli loomine- U15 täiskasvanuks.
– Tugevama koondiste valik süsteemi ja arengu välja töötamine vastavalt kolme stiili eripäradele.
– Võistlus -ja treeningvõimaluste parandamisele kaasaaitamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Kohtla-Järvel, Viljandis, Põltsamaal, Põlvas, Jõgeval ja veel avatavates kohtades.
– Atraktiivsete iga aastaste traditsiooniliste maadlus turniiride korraldamine erinevates Eesti linnades, mis kaasab suurel hulgal Eesti ja välismaa sportlasi ja pealtvaatajaid.
– Koolidele ja lasteaedadele suunatud programmi koostamine ja ellu viimine.
– Suurte tiitlivõistluse korraldamine Eesti erinevates linnades.
– Sponsorprogrammide täiendamine peasponsori ja sponsoritega.
– Tihedam koostöö meediaga. TV, raadio, ajakirjad, ajalehed. Pildid, võistluste ülevaated. Info Facebookis ja kodulehel
– Kohtunike koolitamine III, II, I, IS ja IS Olümpia tase
– Kohtunike motiveerimine
– Maadluse kui invaspordi arendamine
– Koostöös Eesti spordigümnaasiumitega kõigi kolme maadlusstiili õpingute võimlaste olemasolu ja edasi arendamine
– Koostöös Eesti ülikoolide ja kõrgkoolidega spordile suunatud õppe kohtade süsteemi välja arendamine

5.2 Maadluse kandepind
– Maadluse kui laialdase ajaloolise taustaga olümpia spordiala kandepinna laiendamine nii harrastajate arvu kui ka Eesti geograafiliste keskuste mõttes
– Maadluse õpetamine kooliprogrammi osana
– Lastele ja noortele ala muutmine atraktiivseks ja selle harrastamine prestiižseks
– Üliõpilassportlastele sportlaskarjääri jätkamise võimaluste tagamine
– Tugevate maadluskeskuste järjekindel areng
– Veteranide maadluse propageerimine läbi erinevate põlvkondade ja nende kogemise sidumine ala toetuses ühisüritustel
Edu strateegia
– Koostöös riigi- ja kohalike omavalitsustega maadluse kui arendava spordiala suurema populaarsuse saavutamine
– Kodu, kooli, klubide ja alaliidu suurem koostöö noorte toomisel ja hoidmisel maadluse juures
– Kaasaegsetele treening – ning võistlustingimuste loomisele kaasaaitamine
– Rahvusvahelisele noortespordi arendamisele kaasaaitamine : MM, EM, Põhjamaade meistrivõistlused, regionaalsed võistlused ja traditsioonilised turniirid
– Maadluse hoidmine ja lülitamine ülikoolide spordiklubide tegevusse Tallinnas ja Tartus
– Senisest suurem koostöö omavalitsustega üle Eesti spordibaaside kasutamisele aastaringselt
– Uute spordiklubide tekkele kaasaaitamine ja optimaalsete majandusmudelite välja töötamine
– Nn. traditsioonilisi ja valdavalt võistlussporti harrastavate klubide/ stiililiitude suurem sidustamine

5.3. Harrastusport
Eesmärgid
– Kaasaegsete kodukohale lähedal asutavate maadlussaalide võrgustiku laienemine
– Koostöös riigi – ja kohalike omavalitsustega spordisõbraliku spordibaaside kasutamise hinnapoliitika ning sportimist soodustava maksupoliitika kujunemisele kaasaaitamine
– Maadluse kui harrastuse lülitamine Eluterve Eesti liikumisprogrammidesse ja rahvaspordi ürituste populaariseerimine läbi harrastajatele suunatud ürituste
Aktiivne, avatud ja eesmärgi pärane koostöö kõigi era ja avalike institutsioonidega, sh. meediaga püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

5.4. Treenerite koolitus
Eesmärgid
Tagada kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud treenerite olemasolu ja järelkasv.
– Tervikliku koolitussüsteemi toimimise tagamine Tartu ja Tallinna Ülikooli koolitustel
– Motivatsioonisüsteemi loomine treeneritele ja pideva enesetäienduse vajalikkuse teadvustamine
– Rahvusvaheliste teadmiste vahendamine välistreeneri kaasamisel suvisesse treeninglaagrisse

Kinnitatud Eesti Maadlusliidu juhatuses

Uudised

Vaata kõiki uudiseid