EML presidendi kiri maadlejatele ja toetajatele

Kallid kaasteelised…

Pöördun Sinu poole ühe heietusega, millest kasvab välja üks mõte, millest omakorda peaks teekonna lõpuks kujunema üks hea ja üllas suurprojekt, milles Sina mängid võtmerolli.

Kust otsast alustada ? Alustame algusest.

Läbi aegade on maadlus olnud üks kandvamaid ja edukamaid spordialasid Eestis. Ei ole oluline, milline lipp on lehvinud Pika Hermani tornis – tugevaid mehi ja naisi, kes toonud kuulsust endale ja oma maale, on olnud alati.
Tegelikult on meid – maadlejaid ( tänaseid ja endisi ) Eestis väga suur hulk. Kui palju ? Keegi pole täpselt üle lugenud, aga usun, et kümneid tuhandeid ja see oleks just see kaardivägi, kes suudaks tagada Eesti maadluse järjepidevuse.

Nüüd on siis see koht, kus tuled mängu Sina, “vana maadleja”
Tuleta meelde oma noorust ja võistlusi. Tõenäoliselt esimese võistluse pidasid maha sokkides ja esimesed maadlussaapad olid need vanad head Minskis toodetud nahast saapad J
Trikoo oli raudselt villane…. Vähemalt minul küll oli. Esimene võistlus, mis oli väljaspool kodukohta oli nagu seiklus ja siis kui veel toidutalonge anti… tundsid ennast miljonärina…
Pärast tulid juba suuremad võistlused ja tegijamad said ka Eestist välja. Anti ühine dress selga ja esimest korda said aru, et oledki meeskonna liige. Jutt läheb natuke härdaks aga nii see oli ja sellised emotsioonid olid ka.

Miks ma seda räägin ?
Varem või hiljem jõuame ikka ja jälle selle meie “õnne ja õnnetuse” juurde – raha juurde.
Räägime numbrite keeles.
EML on EOK liige ja saab riiklikke rahasid. Samuti saame KULKA rahasid ja see kõik kokku on ca 280 000 EUR. Olen nõus, üüratu raha !
2017 aasta vajadus ja eelarve aga oli 580 000 eur. Lahkete annetajate abiga saime kõik mis vaja tehtud. Treenerid palgatud, medalid toodud ja laagrid laagerdatud….
Kahjuks on selline heal järjel olevate ettevõtete hulk piiratud ja oleme ausad – konkurents sponsorrahade peale on üüratu. Me peame konkureerima pallimängude, rallispordiga… oeh !

Paljudel ülikoolidel on loodud vilistlaste fondid. Paljud spordialad on suutnud mobiliseerida oma fänniliikumised. Ainüksi üks jalkastaar suudab müüa oma pildiga särke miljonite eest. Püüaks neist eeskuju võtta ja ehitada üles omaenda Eesti maadluse rahastamissüsteemi. Pole oluline, kuidas seda projekti nimetada “vana maadleja”, “lahke maadleja”. Põhimõte on üks – meie, endised ja praegused maadlejad – meie ise hoiame oma spordiala üleval.

Lihtsalt kujutage ette, et 20 000 endist maadlejat annetab igaüks aastas 10 eur.  Rohkem võb ju ka alati J. Tõenäoliselt ei löö see aastane summa perekonna eelarvesse suurt auku aga suure kamba peale saame kokku märkimisväärse summa.
See oleks see, mis tagaks Eesti maadluse püsimajäämise ja mis peaasi, ARENGU !
Ühel päeval vaatavad ehk mõne teise spordiala esindajad meie suunas kerge kadedusega ja nendivad, et “ No jah, neil maadlejatel on ju nii tugev ühtekuuluvustunne ja organisatsioon”.

On fakt, et me elame väheneva ja vananeva rahvaarvuga riigis. Need rahad, mis täna riik eraldab maadlusele ja spordile tervikuna, kuivavad kokku varem või hiljem. Läheb mööda veel kümmekond aastat ja me tuletame meelde “vana head aega – 2018 “, kus ikka riigi käest veel raha sai.
Eestis saab juhtuma seesama, mis on juhtunud Austraalias ja toimub hetkel Soomes. Riik teeb otsuse prioriteetsete spordialade osas ja rahastab ainult neid. Teised peavad ise hakkama saama. Kas maadlus saab olema selles nimekirjas ? Seda me ei tea. Aga me peame ennast ette valmistama ja kui me ise ei loo süsteemi, mis meid aitaks, siis ei aita meid väljastpoolt keegi.

Kui me ühiselt suudame luua sellise ühisrahastuse, siis pole oluline, kes konkreetselt on EML eesotsas.
On see Pille või Peeter, süsteem toimib ja töötab !
Arusaadav, et tegemist ei ole üheaastase projektiga. Aga kujutage ette, et me oleks sellega alustanud näiteks 2010.
Milline võiks olla Eesti maadluselu sellisel juhul täna ?

Olen väga tänulik, kui see kiri tekitas mõtteid ja huvi.
Eriti kena oleks, kui tuleksid selle üleskutsega kaasa, teeksid ülekande, mis muutuks püsiannetuseks.  Leiaksid üles oma sada aastat kadunud endised trennikaaslased ja haaraksid ka nemad sellesse liikumise kaasa. Kõik lapsevanemad ja maadlusele pöidlahoidjad – kõik on teretulnud !

EML arveldusarve SEB pangas : EE 261 010 220 244 961 225

Mis selle eest vastu saab ?
Ennekõike muidugi sisemise rahulolu, et kui mõni säravam tiitlivõistluste medal tuleb Eestisse, siis on selles ka Sinu isiklik panus.
EML annab välja ka ajakirja “Maadlus” ja selle number on Sulle garanteeritud. Ka Sinu nimi leiab seal tänuga ära märkimist.
Peamine aga on muidugi teadmine, et oled ühe suure maadluspere liige ja Sinu väike panus on läinud asja ette.

Parimate soovidega ja siiras usus ja lootuses.

Maadlus on maagiline !

Jaanus Paeväli
EML president