Möödus 140 aastat Georg Hackenschmidti sünnist

Täna möödub Georg Hackenscmidti (1.08.1877, Tartu – 19.12.1968, London) sünnist 140 aastat.

Georg oli üks kuulsamaid Eesti maadlejaid, oma karjääri jooksul jagas ta aupaisted kahe teise kuulsa maadleja Aleksander Abergi ja Georg Lurichiga. Lisaks maadlemisele tegeles mees aktiivselt tõstespordiga, olles elukutseline maailmameister mõlemas spordialas.

Hackenschmidt oli esimene Eesti verd sportlane, kes tuli Euroopa meistriks, oma karjääri ajal maadles ta Vene Tsaaririigi eest, aga ise pidas mees ennast eestlaseks. 1898. aastal olles tulnud Venemaa meistriks maadluses ja tõstmises, saadeti Hackenschmidt Viini Euroopa meistri võistlustele, kus ta oli üks kolmest Venemaad esindavast maadlejast. Tõstmises saavutas ta kolmanda koha ja maadluses tuli Euroopa meistriks.

Georg Hackenschmitdi karjäär oli algusest peale tema enda suure töö vili. Mees seadis endale eesmärke, mida ületada ja ei andnud alla kui tuli algus perioodis vastu võtta matil mõni kaotus. Oma treeningutesse suhtus ta täie tõsidusega ja olles saavutanud tipu ühes asutuses liikus edasi, et hoida eneseareng pidevas töös. Ta tõestas oma tööga, et edu võti seisneb tahtejõus. Olles võitnud enamus Euroopa maadlejaid alustas ta reisi mööda maailma, et leida uusi vastaseid ja katsuda rammu nendega. Sedasi seigeldes veetis Hackenschmidt võõrsil maadeldes 10 aastat. Kahjuks aastal 1910 peale edukat karjääri, lõpetas tema teekonna matil põlve vigastus, mis ei lasknud sportlasel enam täisväärtuslikult maadelda, kuid ta jätkas harrastajana sportimist ja paljud väljaanded mäletasid tollel ajal Georgi kui tugevat ja tervet meest, kes vanemas eas tegi noortele veel oma vormiga silmad ette.

Peale karjääri lõppu oli ta edukas kirjanik ja filosoof, oma esimese teose „Kuidas Elada“ andis välja Londonis aastal 1908. 1909. aastal järgnes sellele „Täielik maadluse õpetus“. Kuigi need olid raamatud, mis ta kirjutas sportlas karjääri lõpu poole oli ta siiski sellel perioodil veel edukas sportlane, lõpetades oma karjääri alles aastal 1910. 1932. aastal hakka kirjanik ja filosoof Hackenschmidt välja andma oma teoseid „Peaaju tagandamine troonilt“, „See on sisimast“, „Inimene ja kosmiline antagonism mõistuse ja vaimu suhtes“, „Eneseparandamine“, „Hoiakud ja nende suhe inimavaldustesse“, „Teadus ja iseloom“, „Kolm mälu ja unustatavus“ ja „Vormis olek ja teie ise“. Tema raamatud ja tööd on kirjutatud inglise ja saksa keeles ning kõikidest teostest on tõlgitud kolm teost „Enesetäiendus“, „Valitseda elu“ ja „Aeg ja ruum. Olevik, minevik ja tulevik“ eesti keelde. Inglise ja Saksa ajakirjandus pidas tema kirjaniku karjääri sama kuulsaks ja edukaks kui oli tema maadleja karjäär.

Georg Hackenschmidt suri 19. veebruar 1968, Londonis, olles jätnud selja taha pika ja eduka maadleja, tõstja, kirjaniku ja filosoofi karjääri. Oma mitmekülgse elu poolest mäletati teda targa ja tugeva mehena, kes demonstreeris head vormi hilisemas vanuses, andes veel 85 aastaselt näpunäiteid ja õpetussõnu noortele maadlejatele mati ääres ja vahest isegi demostreerides.

Igaaastaselt mäletatakse suurkuju Georg Hackenschmitdi memoriaalvõistlustega maadluses, Tartus. Võistlused on toimunud aastast 1969, nüüdseks juba  48 korda ja hoiavad elus meie mälestust ühest suurmehest maadlusajaloos.

Viru Keemia GruppKultuuriministeeriumEesti OlümpiakomiteeEesti KultuurkapitalAntidopingRio2016Hasartmängumaksu NõukoguFILATallinna SadamFive SeasonsDiadoraAltairbalt